Kõrvits ehk harilik kõrvits (Cucurbita pepo) on kõrvitsaliste sugukonna kõrvitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.
Riik:
|
Taimed
Plantae
|
Õistaimed Magnoliophyta
|
|
Kaheidulehelised Magnoliopsida
|
|
Kõrvitsalaadsed
Cucurbitales
|
|
Kõrvitsalised
Cucurbitaceae
|
|
Kõrvits Cucurbita
|
|
Liik:
|
Harilik kõrvits
|
Kirjeldus
Juurestik on hästi arenenud. Peajuur
tungib kuni 2 m sügavusele, kõrvaljuured sellest aga 2–5 m kaugusele.
Vars on enamasti roomav, kuni 5 m (mõnedel vormidel isegi
kuni 10 m pikk). Vars sügavasooneline, kandiline, ogalise karvastusega.
Lehtede kaenlas moodustuvad külgvõsud, 3–5 harulised köitraod ning kollase või rebukollase krooniga 8–10 cm läbimõõduga isas- ja emasõied.
Vili on marjataoline, ümmargune, kõva koorega ja mahlaka
oranži või kollase viljalihaga. Seemned on valged või
kreemikad.
Hariliku
kõrvitsa teisendite seas on taldrikkõrvits ehk patisson, rullkõrvits ehk kabatšokk ja puhmik-õlikõrvits ehk tsukiini.
Kõrvitsa biokeemiline kooslus
Kõrvits
ei anna palju kaloreid, kuid sisaldab ohtralt organismile ülivajalikke aineid.
Viljalihas on suhkruid, mineraalaineid nagu kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi,
rauda, vaske, fosforit, koobaltit; vitamiinidest A, B, E, PP, C ja karotiini.
Seemned on õlirohked (52%), sisaldavad fütosteriine, palmitiinhapet,
amiinohappeid, C-vitamiini, karotinoide; mineraalaineid; orgaanilisi- ja
limaaineid. Kõrvitsat kutsutakse "miniapteegiks" tänu oma
mitmekülgsele keemilisele kooslusele. Tänaseks on arstiteadus hakanud lugu pidama
kõrvitsast kui dieettoidust. Meie aedades kasvatatav kõrvits ei jää maha oma
maitse ja raviomadustelt arbuusist.
Kõrvits tervisele
Troopilisest Kesk-Ameerikast
(Mehhikost) pärinev üheaastane rohttaim kasvab tänaseni seal ka metsikult.
Euroopasse jõudis taim 16.sajandil, tema raviväärtust aga hakati hindama alles
XIX sajandil.
Toiduks ja ravimiks kasutatakse
kõike - nii lehti, õisi, viljaliha kui ka seemneid. Tänaseks on puhastatud
seemned toidupoodides müügil, seega mugav kasutada. Kõrvits kuulub kindlalt
ravimköögiviljade hulka
Kõrvits on viljaliha maheduse, suure
pektiinainete sisalduse ja kerge seeduvuse tõttu hinnatud köögivili dieet- ja
ravitoitudes.
Vitamiinidest on kõrvitsas kõige
rohkem karotiini, ületades selles osas sageli isegi porgandit. Mida kollasem on
kõrvitsa viljaliha, seda enam sisaldab see karotiini. Maailma suures
kõrvitsasortimendis leidub isegi sorte, mille karotiinisisaldus küünib 40 mg%
piiridesse. Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse
parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja
veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Unetuse korral soovitatakse juua
kõrvitsamehu koos meega. Õhtuti sellist mehu juues tulevat hea sügav uni, mis
kestab hommikuni.
Tänu viljaliha mahedale maitsele
ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinainete sisaldusele on kõrvits
soole-, eriti jämesoole põletike puhul ravimiks. Ka kõhukinnisuse korral on
kõrvits asendamatu (sobib toorelt söömiseks nagu arbuusi viile). Pektiinained
aitavad eemaldada organismist kolesterooli ja on üks ateroskleroosivastane
vahend. Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha neerude ja kusepõie tegevuse
parandaja ja mõjus vee-eemaldaja. Kõrvits sobib südame- ja
veresoonkonnahaigetele tursete vähendajaks. Soovitatakse unetuse korral juua kõrvitsamehu
koos meega.
Fakte kõrvitsast
- suurimad kõrvitsakasvatajad on
hiinlased, rumeenlased, egiptlased, argentiinlased, türklased, itaallased
ja jaapanlased
- kõrvitsat võib kasvatada
absoluutselt igal pool üle maailma, välja arvatud Antarktika
- maailma kõrvitsapealinn Morton
asub USA-s Illinoisi osariigis
- kõrvitsalaternate lõikamise moe
tõid Ameerikasse iirlased. Algul tehti laternaid kaalikast, hiljem
avastati, et kõrvitsast laternategemine on tunduvalt lihtsam
- maailmas kasvatatakse üle 50
sordi kõrvitsaid
- kõige väiksem kõrvits võib
kaaluda vähem kui 1 kg, suurimad kõrvitsad ületavad 300 kg. Kõige suurem
kõrvits maailmas kaalus 513 kg ja see kasvatati 1999.a Pennsylvanias
- 100 g kõrvitsat annab 27 kcal,
vastukaaluks 100 g kartulites on 94 ja 100 g rukkileivas 200 kcal
- kõrvitsas on 92 % vett
- kõrvitsas on pektiini rohkem
kui õunas ja peedis. Pektiin mõjub organismile soodsalt, ta neelab
mürgiseid aineid ja kiirendab kolesteriini eemaldumist
- valku on kõrvitsas vaid 0,5 %
ning C-vitamiini on selles viljas samuti vähe, kuid on kaaliumsooli ja
vähe naatriumit
- kõrvitsaseemned sisaldavad kuni
50 % taimerasvu ja palju valku. Meditsiinis kasutatakse kõrvitsaseemneid
sooleparasiitide tõrjumiseks
- kõrvitsamehu soodustab
organismi ladestunud soolade lahustumist ja kloriidide eemaldamist, seega
sobib neeruhaiguste, podagra ja maksahäirete korral
- kõrvits on põletikuvastane ja
põietalitust parandav. Sobib ka igasuguste ainevahetushäirete korral
- toorest või keedetud kõrvitsat
soovitatakse imetavatele emadele
- sobib sooletegevuse
parandamiseks, eriti sobilikud on sel puhul kõrvitsaseemned
- organismi puhastamiseks
soovitatakse seemneleent, milleks purustatud seemneid koos kestadega
keedetakse rohkes mees vesivannil. Peale keetmist leem kurnatakse ja
vedelikku juuakse 20-30 minutit enne sööki 2 kl päevas 3 päeva järjest.
Samal eesmärgil võib teha ka kõrvitsaseemne pastat, mille jaoks seemned
puhastatakse kestadest, purustatakse ja segatakse meega. Sobib hommikuseks
saiakatteks.
Toite kõrvitsast
Oleme harjunud kasutama rohkem
viljaliha ja seda salatina ning suppidena.
IDEE!
Vürtsikas kõrvitsasupp
Kuumutada poti põhjas õli, praadida selles kergelt 1 peeneks hakitud sibul, 1 purustatud küüslauguküüs, 1 tl riivitud ingverit ja 1 kg kõrvitsakuubikuid. Maitsestada soola ja pipraga ning valada üle 1 l kanapuljongiga ja keeta umbes 30 minutit. Lasta veidi jahtuda ning püreerida ja lasta uuesti korraks keema. Kaunistada hakitud värske koriandri, lusikatäie hapukoore ning krutoonidega.
Kuumutada poti põhjas õli, praadida selles kergelt 1 peeneks hakitud sibul, 1 purustatud küüslauguküüs, 1 tl riivitud ingverit ja 1 kg kõrvitsakuubikuid. Maitsestada soola ja pipraga ning valada üle 1 l kanapuljongiga ja keeta umbes 30 minutit. Lasta veidi jahtuda ning püreerida ja lasta uuesti korraks keema. Kaunistada hakitud värske koriandri, lusikatäie hapukoore ning krutoonidega.
HEAD ISU!
Kasutatud materjalide loetelu:
_________________________________________________________________________________
Aedsalvei (Salvia officinalis) on huulõieliste sugukonda salvei perekonda
kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.
Aedsalvei botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere – 'end tervena', 'hästi tundma','päästma'.
Riik:
|
Taimed
Plantae
|
Katteseemnetaimed Magnoliophyta
|
|
Kaheidulehelised Magnoliopsida
|
|
Iminõgeselaadsed Lamiales
|
|
Huulõielised Lamiaceae
|
|
Salvei
Salvia
|
|
Liik:
|
Aedsalvei
|
Klassifikatsioon
- Salvia
officinalis 'Aurea'
- Salvia
officinalis 'Dwarf'
- Salvia
officinalis 'Holt's Mammoth'
- Salvia
officinalis 'Icterina'
- Salvia
officinalis 'Minima'
- Salvia officinalis
'Purpurea'
- Salvia
officinalis 'Tricolor'
- Salvia
clevelandii
- Salvia
elegans – nägus
salvei
- Salvia
leucantha
- Salvia
sclarea – muskaatsalvei.
Kirjeldus
Maapinnalt
harunev vars on alumises osas puitunud, ülalt aga rohtne. Pealt krobelised, nahkjad ja
pikliksüstjad lehed on noorelt hallikasviltjad, hiljem hallikasrohelised.
Kobarasse koondunud huulõied, mis asetsevad varre tipus, on olenevalt sordist kas
sinakaslilla, roosa, valge või helesinise värvusega.
Levila ja kasvatamine
60 cm kõrgune poolpõõsas aedsalvei pärineb Vahemere maadest. Aedsalveid kultiveeritakse
Lõuna-Euroopas – Jugoslaavias, kus Makedoonias ja Dalmaatsias katab salvei terveid mäekülgi. Salveid
kasvatatakse ka Kreekas, Itaalias, Türgis, Lõuna-Prantsusmaal, Hiinas ja Ameerika
Ühendriikides. Eestis
kasvatatakse salveid kultuurtaimena avamaal.
Kultuuris
Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest
imeliseks taimeks, teda on peetud väga heaks naiste viljatusrohuks.
Vanadel
roomlastel olnud kõnekäänd: Cur moniatur homo cui Salvia crescit in horto?
('miks peaks inimene surema, kui tema aias kasvab salvei?')
Piibli jutustuses võttis salvei ainukesena
taimedest oma puhmaste varju Maarja koos noore Jeesusega, kui nad pagesid Herodese sõdurite
eest, ja päästis nad.
Vanas-Egiptuses olnud kohustuslik naistel pärast epideemiaid ja sõdu rohke salvei söömine, et taastuks
kiiremini rahvaarv.
Tervendav toime
Bioloogiliselt
aktiivsete ainet kompleks (eeterlik õli, flavonoidid, parkained, P ja PP
vitamiinid) tagavad salvei lehtede põletikuvastase, mikroobidevastase ja siduva
toime. Salvei põletikuvastane toime seletub sellega, et ta vähendab veresoonte
ja kapillaaride läbitavust ja tal on verd taastavad omadused. Salvei
mikroobidevastane toime on enamväljendunud gram-positiivsete bakterite suhtes.
Salvei eeterlikul õlil on bakteritsiidne toime, millega on seotud taime
fütontsiidsed omadused. Salvei lehtede antiseptilised omadused on tingitud
taimse antibiootikumi salviini (Salvinum) sisaldusest. Salviin mitte
ainult ei pidurda kuldkollase stafülokokki paljunemist, vaid inaktiveerib tema
a–toksiini, surub maha mikroobi hemolüütilised (verd lahustavad) ja
dermatonekrootilised (naha nekroosi tekitavad) omadused. Lisaks: kõrvaldab
depressiooni ja väsimuse, tasakaalustab emotsioone. Aitab rahuneda ja parendada
halba tuju. Väga väikestes annustes võib avaldada psüühikale pehmendavat
toimet, kuna rahustab parasümpaatilist närvisüsteemi. Pinguldab organismi,
teravdab tundelikkust, ergutab mälu tööd.
Farmakoloogiline
iseloomustus
Keemiline koostis :
lehed sisaldavad tärklist, vaike, liimvaiku, eeterlikku õli. Eelpooltoodutele
lisaks on lehtedes leitud terpenoide, alkaloide, flavonoide, parkaineid,
ursool- , oleaan- ja klorogeenhappeid, P vitamiini, nikotiinhapet, mõruaineid,
fütontsiide, uvaooli, parafenooli. Seemnetest on eraldatud rasvast õli, mis
sisaldab linoolhappe glütseriidi. Juurtest on leitud kinoone – roileanoone.
Ravimitena leiavad kasutamist salvei lehed ja terve taime maapealne osa.
Lehed sisaldavad eeterlikku õli, alkaloide ja parkaineid.
Salveist kui ravimist
kirjutasid Vana Rooma arst Galenos ja vanem Plinius oma „Looduse ajaloos“
(„Natural History“). Taime lehtede vesitõmmist tuntakse nimetuse all „kreeka
tee“. Salvei nimetus tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest : päike, tervis,
heaolu. „Pühaks taimeks nimetasid salveid Hippokrates, Dioscorides ja teised
Vana Kreeka meedikud, hinnates teda eriti kõrgelt naiste viljatuse korral.
Hiinlased kummardasid
salveid, oletades, et ta ravib viljatust. Egiptuses sunniti naisi pärast
epideemiaid kasutama toidus salveid, et kiiremini taastada rahvastikku.
Viljatuse korral soovitati salvei mahla vähese koguse soolaga. (P.Jengalõtšev,
1848).
Roomlased pidasid
salveid ravimiks kõikide haiguste vastu, millele kinnituseks on taime nimetuse
tuletamine sõnast „salvare“, s.t. „päästma“. Seostudes igal pool tarkuse ja
võimega kinkida kasutajale pikka eluiga, on salvei paljude aastasadade jooksul
jäänud väga populaarseks tervistavaks vahendiks.
Keskajal lülitati salvei
paljude pinguldavate jookide koostisesse ja tema rohelust kasutati igemete desinfitseerimiseks
ning hammaste valgendamiseks. Enne tee eksportimise algust Indiast ja Hiinast
oli laialt levinud salvei tee kasutamine. Eeterlikku õli kasutatakse peamiselt
meestele mõeldud parfümeerias.
Poolas leiab salvei
laialdast kasutamist ravipraktikas kui põletikuvastane, desinfitseeriv,
pehmendav, siduv ja higieritumist vähendav vahend. Välispidiselt leiab
kasutamist juuste väljalangemise vastu.
Endisel Ida-Saksamaal
kasutati salveid laialdaselt kesknärvisüsteemi tugevdamiseks, käte värisemise,
öise higistamise, laktatsiooni vähendava vahendina jne. (Dorfler, Roselt,
1964.).
Austrias leiavad salvei
lehed samuti rakendamist ravipraktikas, lisaks on austria teadlased salveis
leidnud PP-faktorit ja B-grupi vitamiine, milliste toime võrdub östrogeense hormooni
(follikulaarse hormooni) toimega.
Taime higistamisevastast
toimet panid arstid tähele veel iidsetel aegadel, see saabub üsna kiiresti
pärast salvei tee või tinktuuri kasutamist ning saavutab oma maksimumi 2 tunni
pärast.
India
meditsiinis kasutatakse salveid kui aromaatset siduvat ja pinguldavat ainet
(Chopra et al., 1956).
Korea meditsiinis
kasutatakse salvei juuri valutustava ja põletikuvastase vahendina.
Välispidiselt soovitatakse salveitõmmist vannidena ekseemi, psoriaasi,
neurodermiidi, intertriginoosse epidermofüütia (naha seenhaiguse), haavade,
põletuste, külmumiste ja juustekaotuse (pea kiilanemise) korral. Salvei tõmmist
kasutatakse ka nahapõletike, mädaste haavade ja haavandite, kergete (pindmiste)
põletuste ning külmumiste raviks. Raviks kasutatakse salvei tõmmisega immutatud
marlirätikuid, üldiseid või kohalikke (lokaalseid) salvei tõmmise sisaldusega
vanne.
Salveid tarvitades püsid igavesti noor
Rahva- ja ka teaduslikus meditsiinis liigitatakse
salveid ravimtaimede „panatsea“ (imerohi kõigi haiguste ja pahede vastu) kategooriasse.
Iidsetest aegadest liigitab rahvatarkus selle taime veel ka „pühade taimede“
hulka, sest tal on palju raviomadusi. Fütoteraapiliste vahendite ja meetodite
hulgas hoiab salvei kindlalt oma kohta. Ei ole sugugi juhuslikult tekkinud
araabia vanasõna : „Miks peaks inimene surema, kui tema aias kasvab salvei?“.
Toite
lisaks
Salvei
laialt tarvitatav maitsetaim. Lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui
ka kuivatault salatite, köögivilja- ja kalatoitude ning vorstide
maitsestamiseks. Salvei sobib salatite, pajaroogade, seene- ja makaronitoitude,
pitsade, toorsalalatite, tomati-, herne- ja oaroogade, liha- ja kalaroogade
maitsestamiseks. Salvei vähendab rasva maitset toitudes ning sobib seega eriti
hästi nt rasvase sealihaga. Salvei on tugevamaitseline taim ja seetõttu tuleks
teda ettevaatlikult kasutada.
Kuivatatud
lehtedest valmistatud teed kasutatakse desinfitseeriva vahendina peamiselt
suuõõne ja kurgu loputamiseks ning köhatee koostises.
Kõik on väga kenasti kirjeldatud ja välja toodud, mida saab teha kõrvitsa ja salveiga.
ReplyDeleteMind huvitaks kuidas kasvatada neid taimi?
Kas kõrvits vajab ettekasvatamist või võib külvata avamaale?
Milline muld sobiks?
Kas kõrvitsat ohustavad kahurid?
Milliseid kõrvitsa sorte Eestis kasvatatakse?
Kuidas salveid kasvatatakse, millist hoolt vajab?
Väga huvitav info, lihtne ja selge.
ReplyDeleteKõrvits on tõesti unikaalne köögivili, aga, kahjuks, tal on piirangud kasutuses: kõrvits on kõrge glükeemiline indeks. Seega võib põhjustada järsu tõusu veresuhkru taset. Niisiis, ei saa osaleda selle juurvilja kohalolekul vastunäidustusi nagu diabeet.
P.S. Täname supp retsepti eest, hakkan proovima.