Ülesanne 5. Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Botaaniliselt loetakse kõrreliste hulka ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimi. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised (nt luga, piiphein), lõikheinalised (nt tarn), hundinuialised (nt hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised. Suurem osa kõrrelisi kasvab toitainetevaeses mullas. Nad vajab täispäikest, pool- või täisvarjus kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas ja taluvad varju. Rammusas mullas hakkab lehestik vohama ja puhmiku võlu kaob. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks teravaõieline kastik 'Overdam' (Calamagrostis x acutiflora 'Overdam' ) ja vitshirss 'Cloud Nine' (Panicum virgatum 'Cloud Nine').Kõrrelised on enamasti mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed.Vars on enamasti silindriline, sõlmevahedes õõnes, võib olla ka säsikas. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Sõltuvalt võsundite horisontaalse osa pikkusest eristatakse tihedapuhmikulisi, hõredapuhmikulisi ja võsundilisi kõrrelisi. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks suur aruhein (Festuca gigantea (L.)) ja päideroog (ehk harilik paelrohi (Phalaris arundinacea)). Lehed vahelduvad, koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgaõielisteks tähkadeks või –pööristeks. Õied on väikesed ja enamasti silmapaistmatud. 

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk: harilik lubikas (Sesleria caerulea)

 

 

 

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris: argentiina pamparohi ’Hõbedane’ (Cortaderia selloana)

 

 

 


















 

Kõrrelisi kasutatakse aias üksikult või koos teiste taimedega, vee ääres, pinnakatjana ja anumates. Nad on armastatud taimed, sest on kauni lehekuju ja värviga, vastupidavad, ilusad aastaringselt. Osad kõrrelised sobivad kuivatamiseks.

 

 

Kõrreliste paljundamine

Dekoratiivsete kõrreliste paljundamisel kasutatakse peamiselt kahte viisi: vegetatiivset (paljundamine jagamise teel) ja generatiivset (paljundamine seemnetega).

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid pohmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks ametüst-aruhein (Festuca amethystine) ja Atlase aruhein (Festuca mairei). . Selletõttu on neid tarvis jagada iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks. Selleks tuleb taim üles kaevata ja väiksemateks osadeks käte abil jagada.Suurte kõrreliste (nt siidpööris) korral tuleb samuti taim üles kaevata, kuid selle väiksemateks osadeks jagamiseks on tarvis kasutada labidat või nuga. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Selleks kaevatakse sobiva suurusega auk, et juured vabalt sellesse ära mahuksid. Oluline on jälgida, et taime ei istutataks sügavamale, kui ta enne kasvas. Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks harilik sinihelmikas ’Moorhexe’ (Molinia caerulea 'Moorhexe') ja Nipponi tarn ’Evergold’ (Carex hachijoensis 'Evergold' ) kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine. 


Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand, Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Mõnede tarna liikide (nt paruktarn) seemned idanevad kaua ning vajavad valgust. Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks kannari paulrohi ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale pärast kevadiste öökülmade möödumist.

 
Joonis 3. Üheaastane kõrreline, lakkoder ’Muinasjutuline saluut’ (Hordeum jubatum)

  

 

 

 

















Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, pehme mesihein 'Jackdaws Cream' (Holcus mollis) 

 

 

 

 

 

Kasutatud materjalid:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=97

http://www.kollektsioonaed.pri.ee/Korrelised1

https://www.google.ee/

(searching by name)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ülesanne 4. Püsililled

Püsililled: eelised ja puudused võrreldes suvelilledega. Paljundamise viisid.

Püsililled on rohtsed ilutaimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Nad kasvatavad igal aastal maapealsed osad, mis ebasoodsal aastaajal enamasti hävivad, säilivad maa-alused organid ja maapealsed roomavad võsundid, talihaljastel püsikutel ka juurmised lehed.

Püsilillede põhilisteks hooldustöödeks on kastmine ja väetamine. Püsikud on pikaealised taimed, mis tähendab, et nad pakuvad meile aias silmailu pikka aega; suvelillede ilu same seevastu nautida vaid ühe suve jooksul.

Püsilillede eelisteks on eelkõige nende pikaealisus, suur valik erinevaid sorte, suuremat osa on lihtne paljundada ja ei vaja suurt rohimist, palju sorte on külmakindlad.

Puudusteks on õitsemisperiood, erineva õitsemisaja ja kõrgusega taimede kokkusobitamine nõuab palju energiat. Enamus hakkab õitsema teisel aastal ja mõningad taimed paljunevad ise ja kiiresti ning võivad lämmatada naabertaimi.

Püsilillede jagamine sõltub nende õitsemise ajast. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid püsililli on õigem jagada varasügisel- augusti lõpus või septembri alguses. Suve teisel poolel õitsevaid kevadel- aprillis või mais. Igihalja lehestikuga taimi jagatakse kevadel.
Jagada võib peaaegu kõiki püsililli, väljaarvatud jagunematu peajuurega taimi, mis taluvad juurte või juurekaela vigastamist halvasti ja nad võivad jääda kauaks põdema (kipslill, lõokannus).

Püsilillede vegetatiivse paljundamise kõige levinumaks viisiks on paljundamine jagamise teel (puhmiku jagamine). See on kõige kindlam viis saada kohe elujõuline taim. Mõningaid madalakasvulisi püsililli võib paljundada jagamise teel kogu kasvuperioodi vältel (näiteks kukehari, priimula).

Teine kasutatav vegetatiivne paljundamise viis on võsunditega paljundamine. Läbilõigatud võsund koduneb uues kasvukohas kiiresti, eriti kui väiksed juured on olemas. Maa-pealset meetodit kasutatakse näiteks maasika taimede paljundamisel. Maa-aluste võsunditega paljundatakse madalat astrit, suurelehelist brunnerat.

Kolmas kasutatav paljundamisviis on sibulatega paljundamine. Tütarsibulatega paljundatakse näiteks tulpe ja nartsisse. Sigisibulatega ja sibulasoomustega paljundamisel läheb taime õitsemiseni 5 aastat aega (liiliad).

Neljas kasutatav paljundamisviis on pistikutega paljundamine. Enamkasutatavad on paljundamine rohtsete (daalia, petuunia) ja poolpuitunud (nelk, leeklill) pistikutega. Vähem leiab kasutust juurepistikutega paljundamine (ogaputk, aed-leeklill).

Mõistlik on valida paljundamise viis lähtudes taimest/juurestikust ja eesmärgist, mis soovitakse saavutada.

 

Püsililled erinevates kasvukohtades:

Päikeseline koht, kuiv ja toitainetevaene muld: säbar kurereha (Geranium renardi); pärl-hõbeleht (Anaphalis margaritacea); sinine mesiohakas (Echinops ritro); harilik kassisaba (Veronica spicata).

 

 

Poolvarjuline koht, toitaineterikas muld: harilik murtudsüda (Dicentra spectabilis), sinine käoking (Aconitum napellus); õrn ülane (Anemone blanda); aasia tulikas (Ranunculus asiaticus); suur tähtputk (Astrantia major).

 

 

 

 

 

Varjuline koht, happeline muld: harilik lõokannus (Corydalis solida), harilik kanarbik (Calluna vulgaris),  
harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femini); meelis-sõnajalg (Dryopteris affinis).

 

 

 

 

 

 

 

Päikeseline koht, liigniiske muld: harilik kukesaba (Lythrum salicaria), siberi võhumõõk (Iris sibirica), harilik varsakabi (Caltha palustris),roomavat metsvitsa (Lysimachia nummularia).

 

LISAÜLESANNE

Sibullilled, mis mina valiksin kooslusesse hostade, helmikpööriste ja tiarellidega.

Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis), kevadine krookus (Crocus vernus), nartsiss (Narcissus), tulp (Tulipa).