Ülesanne 2. LILLEDE KLASSIFIKATSIOON.

Ülesanne 1. PÕHIMÕISTED

TEEMA 1

PÕHIMÕISTED

TAKSON ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.

Keskne taksonoomiline ühik on LIIK, põhiühikuid on kokku seitse.Kõiki, nii varem esinenud kui praegu elavaid organisme peetakse kuuluvaks mingi ühe liigi koosseisu
Liigist kõrgemad üksused on
    - perekond, 
        - sugukond, 
            - selts, 
                - klass 
                  - hõimkond                     
                    - riik
Need saadakse liikide ühendamisel hierarhia põhimõttel kõrgemateks ühikuteks.
    Iga liik kuulub ainult ühte perekonda, iga perekond kuulub ainult ühte sugukonda, iga sugukond ühte seltsi, iga selts ühte klassi jne.

    Aga ühte perekonda võib kuuluda palju liike, ühte sugukonda võib kuuluda palju perekondi, ühte seltsi palju sugukondi jne.

Peamised liigisisesed üksused on
  - alamliik,
      - vorm,
        - teisend ehk varieteet.Alamliik on indiviidide kogum, millel on oma kindel areaal ning pärilikud erisused morfoloogias või ökoloogias, kuid mis on võimelised ristuma sama liigi teiste alamliikide esindajatega.

Teisend e. varieteet on eeldatavasti pärilikult vähemalt ühe morfoloogilise tunnuse poolest erinev isendite rühm, millel pole aga omaette areaali.

Vorm on veelgi väiksemaid, tõenäoliselt mittepärilikke erinevusi omavate isendite rühm, millel samuti puudub oma areaal, aga mis ei kasva ka mitte populatsioonidena, vaid üksikindiviididena.

Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet (võõrliikide) sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud.

Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks.

Aklimatisatsioon ehk aklimatiseerumine on protsess, kus taim kohaneb (tavaliselt avaldub see tema füsioloogias) uute kliima- või elutingimustega. Enamasti on muutusi põhjustavaks teguriks kas temperatuur, niiskus, toit või aastaajalised iseärasused.

 Aklimatisatsiooni kõrgeim aste on naturaliseerumine, mille tagajärjel organism suudab vaadeldavas keskkonnas (looduslikus koosluses) edukalt areneda ja sigida, vajamata mis tahes eluetapis inimese abi.

Metsistumine on eelkõige kultuurtaimede ja koduloomade puhul esinev nähtus, kus kultuuris kasvava liigi isendid jäävad kasvama ja paljunema ka hoolduse katkedes.

Erinevalt naturalisatsioonist, mille korral liik levib ja hakkab uuenema ka looduslikes kooslustes, on metsistumise korral tegu elunemisega vaid inimtekkelistes kooslustes.

Metsistumine võib olla ka vaheetapp kultuurliikide naturaliseerumisel. Näiteks esineb Eestis küllalt sageli hariliku sireli ja hariliku hobukastani metsistumist. Metsistuvad ka mitmed rohttaimed – küpress-piimalill, kanada kuldvits, kaunis teleekia jt.

Naturalisatsioon on (bioloogias kasutatava mõistena) võõrliikide kodunemine. See on inimese kaasabil sissetulnud liikide sobitumine kohalikku keskkonda (aklimatiseerumise tagajärjel) ja seeläbi eduka järglaskonna andmine inimese kaasabita; aklimatiseerumise kõrgeim aste.

Taimede puhul eristatakse kultuurtaimede metsistumine kui levimist ja kasvamist väljapool haritavat ala, kuid siiski inimtekkelistes kooslustes, ja naturalisatsiooni kui elunemist looduslikes kooslustes.

 

TAIME NIMI kirjutamise etikett: eesti keeles suurelt + ladina k. normaalse kirjaga. Ladinakeelse nime järele ka autori nime lühend.

[Taime perekonna nimi vaid juhul, kui ta puudub liigi nimes (n: RUKKILILL perek. Jumikas)]

Taimede sordinimed kirjutatakse mitteerialases tarvituses (ilukirjandus, ajalehed jm) jutumärkides esisuurtähega: kaer „Agu”, õunasort „Liivi kuldrenett”, „Eesti pirn”. Erialakokkuleppe kohaselt kasutatakse erialakirjanduses jutumärkide asemel ülakomasid: ‘Valge klaarõun’, kirsisort ‘Viljandi kollane’.

Teistest keeltest võetud sordinimede algustäheortograafiat ei muudeta: siniliilia ‘Spring Beauty’, roosid ‘Super Star’ ja ‘Brennende Liebe’, ‘Warley White’ krookus, ‘Lange Rote’ porgand, paprika ‘California Wonder’.

Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamisviis kahe sõnaga. Ladinakeelsetes teaduslikes nimedes tähistab esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Liigiepiteeti ei kasutata kunagi eraldi.Ladinakeelne nimetus kirjutatakse kaldkirjas

Perekondade nimed ja kõrgemate taksonite nimed algavad alati suure algustähega, liigiepiteet alati väikese tähega.

Näiteks:

Primula veris L.  on teaduslik ladinakeelne nimetus taimeliigi jaoks, mis kuulub perekonda Primula.

LÜHENDID teaduslikes nimetuste
 ssp,  subsp   subspecies -  alamliik
Mentha arvensis subsp. austriaca
var, varietas - varieteet (teisend)
f, forma – vorms.l. - sensu lato -laias mõistes
s.str - sensu stricto  - kitsas mõistes
p.p. - pro parte - osaliselt
coll. - kollektiivliik (st liigi süstemaatika vajab veel uurimist)
auct. - auctorum - erinevate autorite järgi

Liigi nimetuse järel on teaduslikes töödes liigile nime andnud autori(te) nime lühend(id) või nimi tervenisti.
Carl Linne käest nime saanud liikide nimetuste järel on autorit tähistav  lühend L.

Viola arvensis Murray - põldkannike
  Põldkannikesele on nime andnud saksa botaanik Murray

Vicia hirsuta (L.) Gay - karvane hiirehernes
Sulgudesse pandud lühend tähendab, et  algselt kirjeldas see autor (Linne) liigi ja andis taimele nime (st epiteet pärineb Linnelt), aga hiljem selgitas Gay, et liik kuulub teise perekonda.

Dactylorhiza Neck. ex Nevski - sõrmkäpp
   ex näitab seda, et esimene autor kirjeldas liigi, aga ei avaldanud kirjeldust nõuetekohaselt, seda tegi teine autor.

Salix aurita x Salix caprea
 x  näitab, et tegemist on nende kahe liigi hübriidiga

Kui hübriidsele liigile on on antud oma nimi, pannakse perekonnanime ja epiteedi vahele x
  Salix x capreola

 

 

Sort: ‘GEPRGETTE’

Liiginimi: aedtulp / Tulipa gesnerana
Perekond: tulp / Tulipa
Perekond: liilialised / Liliaceae